Palūšė – Aukštaitija rahvuspargi pealinn, puhkekeskus. Siin leiavad aset Aukštaitija rahvuspargi kõige tähtsamad sündmused.

Alates 20. sajandi keskpaigast on Aukštaitija rahvusparki ja Palūšėt veeturismi Mekaks meetud. Palūšė omas turistide baasi juba aastal 1959, mil seal veeturismi jaoks veereise organiseeriti. Sellest ajast saadik viivad kõige tähtsamad turistide marsruudid läbi Aukštaitija jõgede ja järvede.

Leedu uhkus – tükike imekaunist loodust koos vanimate puidust pühakodadega – Palūšė kirik, rekonstrueeritud paatmaja, Ladakalnisi mägi, Ginučiai veski, Stripeikiai mesindusmuuseum, teletorni vaateplatvorm. Aukštaitija rahvuspargis saab liikuda jalgsi, jalgratastega, kanuudega ning seal on ka autodega lihtne sõita. Seetõttu on Aukštaitija rahvuspark tuntud ka väljaspool Leedut. Palūšės on hästiarenenud turism, seal leidub puhke- ja kämpingukohti, paatmaju. Suvel saab paate laenutada, talvel suuski. Selles külas on olemas turismikeskus, raamatukogu, käsitöö keskus.

Hea võimalus ümbruses ringi vaadata – botaanikarajal saab taimestikku uurida, metsas on 5km pikkune tervisetee, jalakäijate tee Ginučiai külla, samuti on seal ka turismimarsruut Tauragnai suunas.
Seal on võimalik vankri või saaniga sõita. Kiriku mäelt avaneb imeline vaade tohutult suurele Lūšiai järvele. Selle külaga külgneva järve kohta käib ka üks legend. Legendi kohaselt on meestel pärast südaööd selles järves ohtlik ujuda, sest siis tulevad feed, kes mehi omapärasel viisil piinama hakkavad – kõdistades. Vanarahvas räägib, et üks neist on endiselt elus, elades lähedal asuvas Tarama järves.

Ajaloolistes allikates on Palūšėt mainitud alates 1651 aastast. Sel ajal kuulus see Šumskai mõisale. Palūšės on puidust St. Juozapas kirik (olles ehitatud aastal 1750, on see Leedu vanim kirik. Räägitakse, et ehitusel kasutati tööriistadena ainult kirvest ja saagi), kellatorn (oli kujutatud kunagisel 1 litisel rahatähel. Kaheksanurkne kellatorn, mis meenutab vanu Leedu puidust lossitorne, on ainus omataoline Leedus) ja kabel, mis on kantud kultuuripärandite registrisse. Kirik sisaldab väärtuslikke rahvakunsti töid – plangumaalid, nikerdised, messingust kellad, mis on valmistatud 1752 ja 1772, kaunistatud barokki stiilis kaunistustega. Ignalina lähedal asuv Palūšė on Leedu esimese ooperi “Birutė” kirjutaja Mikas Petrauskase ja tema tenorilauljast venna Kiprase sünnikohaks. Just Palūšė kirikus abiellus nende isa orelite saatel Antagavė külast pärit J. Rastenytėga.

Soovime Teile ilusat puhkust!